Viburajad

YVR

Eesti Maastikuvibu Liidu ühinenud viburadadesse kuuluvad:

 Järvamaa Amburite Klubi  Lääne Vibulaskjad
 jak  laanekad
 Musta Noole Vibuklubi  Robin Hood Management / Kajamaa Kütid
 rita  kajamaa
 Tartu Vibuklubi  Vibuklubi Sagittarius
 tvk  sag

Virumaa Vibuklubi ja viburada

 

 

Kõiki neid toetab varustusega eestimaine vibutootja Falco
 kadi  falco

Kõik need üle Eesti vibulaskmisteenust pakkuvad ettevõtjad ja klubid on saanud heakskiidu Eesti Maastikuvibu Liidu poolt. EML nõustab oma liikmeid nii sise- kui välisviburadade ehitamisel tehnilistes ja ohutusvaldkonnaga seonduvates küsimustes. Seega oleme kindlad, et lisaks vibulaskmise hea tava (vt allpool) järgimisele:

› Maastikule ja metsa rajatud vähemalt 14 matiga 1 kuni 4 km viburajad ja laskmisväljakud on ohutud.
› EML viburadadel tegutsevad kvalifitseeritud instruktorid ja treenerid, kes on ise ka tegevvibulaskjad ja teavad, millele tähelepanu pöörata.

Vibulaskmise hea tava

› Laskejoonel ei lobiseta.
› Laskja peab enne laskmist kindlaks tegema, et kedagi ei ole mati läheduses.
› Enne lasu sooritamist kontrolli noole korrasolekut. Kasuta õige jäikuse ja kaaluga nooli vastavalt vibutootja spetsifikatsioonile.
› Mitte kunagi ei tohi suunata/lasta vinnastatud vibu mujale kui ainult lastava mati/märgi poole. Samuti ei tohi vinnastatud vibu suunata teise inimese poole ega ka lasta noolt teise inimese lähedusse (ka teise inimese teadmisel ja/või suure kaarega mitte!)
› Ära vinnasta vibu nii, et ootamatult toimuv lask oleks ohtlik – nt. vibukäe tõstmine vinnastamisel peast kõrgemale. Ohutusreeglite rikkumine toob võistlustel kaasa diskvalifikatseerimise.
› Noolte järgi lähevad kõik laskjad üheskoos.
› Aita teistel nooli välja tõmmata – noolte väljatõmbamisel tõmba välja järjest kõigi nooled, mitte ainult enda omad. Noolte väljatõmbamisel ära seisa väljatõmmatavate noolte taga.

Üldist

Vibu peetakse ratta järel tähtsuselt teiseks leiutiseks inimkonna arengus. Vibulaskmine on ajalooliselt omanud tähtsust erinevates eluvaldkondades – jahil ehk toidu hankimisel, sõjas ja uusimana
spordis.  Kaasaegne vibulaskmine jaguneb kolmeks peasuunaks: platsi- ehk olümpialaskmine, maastikulaskmine ja vibujaht. Ülemaailmsel tasemel toimib kolm katusorganisatsiooni – WA, IFAA ja IBO.
Miks valida harrastuseks vibulaskmine? Vibusport on tänuväärne spordiala, sellega saab tegeleda aastaringselt nii sise- kui välitingimustes praktiliselt hällist hauani, see sobib ka erivajadustega
inimestele.

WA (World Archery) on suunatud tippspordile, tegeleb peamiselt n.ö. platsilaskmise arendamisega. See ala on olümpiamängude programmis. Eestis on WA esindajaks Eesti Vibuliit, mis korraldab võistlusi
WA võistlusformaatides.

IFAA (International Field Archery Association) tegeleb maastkulaskmisega, populariseerides vibulaskmist rahvaspordina, sõltumata harrastajate vanusest või sportlike saavutuste tasemest. Eestis
korraldab IFAA formaatides võistlusi (sise- ja välisradadel) Eesti Maastikuvibu Liit (EML).

IBO (International Bowhunting Organisation) tegeleb vibujahiga. Eestis on vibujahiklubi Mägilased vibujahti legaliseerimas, loodetavasti saame tulevikus osa ka IBO võistlusformaatidest.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *